Komposteerimine

Avaleht/Komposteerimine

Tutvu komposteerimisega

Anaeroobne (ei sisalda hapnikku): lagunemine, mida sageli nimetatakse ka fermentatsiooniks või roiskumiseks. Selle protsessiga kaasneb sageli metaani eraldumine või ebameeldiv vesiniksulfiidi (mädamuna) hais. Anaeroobne lagunemine toimub aeglaselt ja soojust eraldub vähe.

Aeroobne (sisaldab hapnikku): Loomulikult toimuv protsess, kus orgaanilised jäätmed muutuvad huumuseks. Lõhna on vähe või üldse mitte. Selles protsessis eraldub rohkelt energiat soojusena. Soojus on eeliseks, kuna hävitab patogeenid ja parasiidid.

Komposteerimisele aitavad kaasa bakterid, seened, sajajalgsed, vihmaussid ja teised elusolendid.

Baktereid on 3 tüüpi:

  • Psührofiilid (madalal temperatuuril kasvavad bakterid)
  • Mesofiilid (4–40°C) teevad kompostihunnikus ära peamise töö
  • Termofiilid (40–90°C)

Kõik bakterid vajavad ellujäämiseks ja kasvamiseks lämmastikku ning süsinikku. Lämmastik annab mikroobidele paljunemiseks vajalikku toorainet. Süsinik on energiaallikas. Bakterid saavad kõhu täis, kui süsiniku suhe lämmastikku on 30:1.

Niiskusesisaldus 40–60% on bakterite jaoks ideaalne. Kui niiskust on alla 40%, siis bakterite tegevus aeglustub ja nad uinuvad. Kui niiskusesisaldus on üle 60%, on niiskust liiga palju ja kompostihunnik kaotab õhku ning tekivad anaeroobsed tingimused.

Kompostihunniku segamine annab mikroobidele värsket õhku, mille tagajärjel nende hulk kiiresti suureneb. Rohkem mikroobe = kiirem lagunemine = kompost valmib kiiremini

Kompostihunniku jahtumise korral või lagunemise hilisemates staadiumites tekivad sinna teised suuremad organismid.

  • Peamised lagundajad on kompostihunnikus seened, mis ei ole aga siiski nii efektiivsed kui bakterid.
  • Nematoodid ehk ümarussid
  • Lestad
  • Hooghännalised
  • Huntämblikud
  • Sajajalgsed
  • Puuüraskid
  • Jooksiklased
  • Vihmaussid

Üks huvitav fakt niidetud muru kohta:
Niidetud muru saab ümber töödelda, lastes sellel niitmise ajal tagasi murule langeda. Muru koosneb 90% veest ja laguneb kiiresti ning tulemuseks on toitained, mis võrduvad ühe või kahe väetamisega aastas.

Komposteerimise eelised

  • Parandab mulla koostist ja struktuuri.
  • Parandab mulla võimet vett kinni hoida.
  • Toetab elusorganisme.
  • Aitab lahustada toitainetes sisalduvaid mineraale.
  • Hoiab mulla keemilist tasakaalu.
  • Võib teostada mõnede kahjurite bioloogilist tõrjet.
  • Aitab orgaanilisel materjalil tagasi mulda jõuda ja hoida neid eemal prügimägedest ja veekogudest.

Komposti terminoloogia

Siin toome ära mõned lihtsamad komposteerimisega seotud mõisted:

  • Komposteerimine: orgaanilise materjali kontrollitud lagunemine
  • Kompost: osaliselt lagunenud orgaaniline materjal
  • Huumus: täielikult lagunenud orgaaniline materjal
  • Multš: orgaaniline või mitteorgaaniline mullapinnale laotatav materjal
  • Pruun ehk süsinikku sisaldav materjal komposteerimisprotsessis: lehed, saepuru, laastud
  • Roheline ehk lämmastikku sisaldav materjal komposteerimisprotsessis: sõnnik, puidujäätmed, närtsinud lilled, lämmastikväetised, niidetud muru

Pruuni ja rohelise materjali ideaalne suhe komposteerimisel on 30:1 (30 pruun : 1 roheline)

Mida komposteerida?

Komposteeritav materjal oleneb sellest, millist komposteerimismeetodit kasutatakse. Tööstusliku komposteerimisprotsessi korral, kuhu on kaasatud masinad, tehnoloogia, inimtööjõud ja piisavalt aega, saab komposteerida oluliselt rohkem jäätmeid, sealhulgas koerte väljeheiteid ning liha- ja piimatooteid. Kodusel teel komposteerimiseks need kolm jäätmetüüpi üldiselt ei sobi.

Järgnevad jäätmed sobivad kodusel teel komposteerimiseks.

  • Puu- ja köögiviljade jäätmed (varred, seemned, koored)
  • Leib, teravili, riis, jahu, hommikusöögihelbed, pastatooted
  • Aiandusjäätmed, laastud, taimed, lilled, lehed, õled, hein
  • Naturaalsed kiud (puuvill, vill, linane riie)
  • Juuksed ja karvad (inimese või looma)
  • Suled
  • Taimtoiduliste loomade sõnnik
  • Kohvipaks ja -filtrid, teelehed ja -kotid (ilma siltideta)
  • Ajalehed ja ajakirjad, paber, papp, papist taldrikud ja topsid, pabersalvrätikud
  • Munakoored

Kuidas komposteerida

Kompostrite tüübid

Kompostreid võib liigitada mitmel viisil, aga kaks kõige levinumat tüüpi on kompostikast ja trummelkomposter. Kompostikastid on valmistatud traadist, puidust, kividest, plastikust või nende materjalide kombinatsioonist. Trummelkompostris on tavaliselt trummel, mida saab pöörata ümber horisontaal- või vertikaaltelje.

Kompostri paigaldamisel pea silmas, et see oleks kaitstud kuivatava tuule eest ja et sellele pääseks aiavoolikuga ligi. Soovitav oleks asetada komposter varjulisse kohta eemale otsesest päikesevalgusest.

Kompostikastid

Kompostikastid on kõige populaarsemad kodused kompostrid. See on kõige lihtsam ja odavam kompostri tüüp, aga samas toimub komposteerumine aeglasemalt. Olenevalt hooldusest võib komposti valmimine võtta 6 kuud kuni 2 aastat.

Olenemata sellest, kas komposter on valmistatud traadist, puidust või plastikust, peaks see olema vähemalt 1 m laiune, 1 m pikkune ja 1 m kõrgune. Suuremad kompostrid on veelgi efektiivsemad, sest hoiavad paremini soojust kinni.

Kõige kasulikum on ehitada kaks või kolm kompostrit/osa. Seda tüüpi kompostrites on lihtsam komposteeritavat materjali segada ja see laguneb paremini. Alusta kompostri ühest otsast, lisades sinna pruuni ja rohelist materjali (suhtes 30:1). Kui esimene hunnik hakkab lagunema, tõsta see teise osasse ja alusta esimeses osas algusest peale. Kui teine osa veelgi rohkem lagunenud on, tõsta see kolmandasse ossa lõplikuks valmimiseks. Kui kolmandas osas on komposteerumine lõppenud ja valmis kompost on välja tõstetud, tõsta materjal teisest osast kolmandasse, esimesest teise ja alusta esimese osaga otsast peale. Kompostris on alati erinevas lagunemisastmes komposti.

Olenemata sellest, kas komposter on mitme- või üheosaline, on kõige paremaks kompostihunniku loomise meetodiks nn. võileivameetod.

  1. Aseta vaheldumisi rohelise ja pruuni materjali kihid.
  2. Niisuta igat kihti seni, kuni see on niiske (mitte märg) ja seejärel lisa järgmine kiht.
  3. Aseta kihte üksteise peale seni, kuni hunnik on u. meetri kõrgune ja aseta kõige peale pruuni materjali kiht (väiksed osakesed lagunevad kiiremini, seega püüa suuremaid materjale purustada või lõigata)

Trummelkompostrid

Trummelkompostris valmib kompost kiiremini, kui sellega hoolikalt tegeleda. Kompost võib saada valmis kahe kuuga või veelgi kiiremini. Trummelkomposter mahutab vähem kui kompostikast, seega sobib see paremini inimestele, kellel on vähem aiandus- ja toidujäätmeid. Trummelkomposter on küll kahjurite eest hästi kaitstud, aga orgaanilisi jäätmeid ei tohiks lisada pidevalt, vaid neid tuleb koguda ja oodata, kuni esimene kogus on komposteerunud. Orgaaniliste jäätmete kogumine ja säilitamine võib aga probleemseks osutuda.

Kõige sagedamini kasutatakse plastikust trumleid. Trummelkompostreid võib pöörata kas vertikaalselt või horisontaalselt olenevalt toote konstruktsioonist.

Komposteerimine

Kui oled otsustanud, millist tüüpi kompostrit soovid – kasti või trumlit – on aeg asuda lõbusama poole ehk komposteerimise juurde!

Algajale võib tunduda, et komposteerimine on tohutult keeruline ja sellega saab hakkama vaid kogenud aednik, aga tegelikult võib seda teha igaüks! Järgnevad kompostiga tegelemise juhised on mõeldud peamiselt kompostikasti omanikele.

Asukoht, asukoht, asukoht!

Kompostikasti paigaldamise juures on selle asukoht üks kõige olulisemaid tegureid. Parim koht kompostikasti jaoks on varjuline oht, mis oleks kaitstud otsese päikesepaiste ja tuule eest. Kompostikastile paistev päike võib kompostihunniku kiiresti ära kuivatada. Kompostikasti läheduses võiks olla ka voolik, et komposti vajadusel niisutada. Lisaks veendu, et kast asuks sellises kohas, et toidujäätmete lisamine oleks mugav. Mida tõhusam ja lihtsam on kasti kasutamine, seda suurem on ka õnnestumise tõenäosus.

Kuidas naabrid kadedusest roheliseks muuta

Kui kompostikast on valmis ja asub parimas võimalikus kohas, saad hakata sinna kompostimiseks vajalikke koostisosi lisama. Lisa rohelist ja pruuni materjali kihtidena, kasutades ülalmainitud võileivameetodit ja niisutades eraldi igat kihti enne uue kihi lisamist.

Esimestel päevadel on kompostihunnik väga soe. See võib isegi aurata, aga tuletõrjujaid selle pärast kutsuma ei pea – kõik on korras. Soojenemine näitab, et materjal komposteerub normaalselt.
Kui soovid naabreid oma täiusliku kompostihunnikuga kadedaks teha, pead seda hunnikut sageli hargi, labida või muu vahendiga segama. Seda tehes varustad komposti loomisega ametis olevaid mikroobe hapnikuga. Rohkem mikroobe = kiirem lagunemine = kompost valmib kiiremini.

Kontrolli kompostihunniku temperatuuri regulaarselt ja sega hunnikut, kui temperatuur on üle 60°C või alla 38°C. Kui temperatuuri pidev jälgimine on liiga keeruline, sega kompostihunnikut umbes kaks korda nädalas.

Samuti tuleb regulaarselt kontrollida niiskustaset. Kui kompostihunnik tundub liiga kuiv, kasta seda. Hea oleks kasta hunnikut iga kord, kui seda segad. Kui kompost tundub liiga märg, lisa kuiva pruuni materjali.
Kontrolli ka lõhna. Kui vett on liiga palju, võib kompostihunnik tugevalt lõhnata. Sellisel juhul lisa samuti kuiva pruuni materjali.

Valmis komposti tuvastamine ja õige kasutamine

Järgnevalt anname nõu, kuidas aru saada, kas sinu ja mikroobide ühised pingutused on vilja kandnud.

Ja kompost ongi valmis!

Kompost peaks olema kasutusvalmis 1–12  kuu pärast olenevalt sellest, kui põhjalikult sa komposteerimisega tegelesid ja kui peened olid lisatud orgaanilised jäätmed.

Valmis kompostihunnik ei eralda enam nii palju soojust kui aktiivse tsükli ajal.

Materjal on tume, mure, suhteliselt kuiv ja lõhnab mulla järgi. Äratuntavat orgaanilist materjali ei peaks olema.

Kuhu seda panna, mida sellega teha?

Olenevalt kasutusviisist võib komposti enne kasutamist umbes 1,2 cm suuruste avadega sõelaga läbi sõeluda. Suuremad osad võib tagasi kompostrisse tõsta.

Pinnase parandamine: komposti võib lisada aias olevale mullale, et seda toitainerikkamaks muuta. Selleks lisa 3–8 cm paksune kompostikiht. Kompost parandab ka liivase pinnase võimet niiskust kinni hoida, parandab savise pinnase ärajooksu, tõstab vihmausside bioloogilist aktiivsust, vähendab liigset happelisust ja võimaldab taimedel pikema aja jooksul rohkem toitaineid säilitada.

Segamine potimullaga: komposti võib segada perliidiga, mullaga, liivaga jms. ning valmistada sobiv segu potitaimedele.

Multš: kompost on multšina väga väärtuslik, kuna vähendab vihmavee ärajooksu, veekadu aurustumise teel, aitab hoida umbrohtu kontrolli all ning jahutab maapinda kuuma ja soojendab külma ilmaga. Laota 5–8 cm paksune kiht puude, lillede, põõsaste ja muude taimede ümber.

Kompostist ’’tee’’: kompostist ’’teed’’ saab kasutada taimede kastmiseks, rikastades mulda kompostis sisalduvate väärtuslike toitainetega. Täida kotiriidest kott kompostiga ja aseta veetünni, seejärel kasuta seda vett taimede väetamiseks ja kastmiseks.

Üle 50€ ostude puhul transport tasuta! Peida